Üks pilt on väärt tuhandet sõna, aga vahest üks laul ütleb seda paremini...

A picture is worth a thousand words, but sometimes a song says it best...

Wednesday, May 23, 2012

Tänane lõunasöök - raklett

Otsustasin selle toidu auks pühendada postituse. See toit on seda väärt. See pidi olema Šveitsi delikatess. Väga populaarne ka Prantsusmaal. Tegu rohkem seltskonna üritusega kui söömisega (kuigi kõhu sai nii täis, et siiamaani ,6 tundi hiljem,ei taha midagi süüa).
Kuigi algselt tehti rakletti kaminatulel, kohtab tänapäeval enamasti portsjonpannikestega aparaate. Juust lõigatakse viiludeks või kuubikuteks ning lükatakse aparaadi alla sulama. Kui juust on sulanud, kaabitakse see kiiresti puulabidakesega keedetud kartulile. Kartuli asemel võib süüa rooga näiteks leiva või saiaga. Lisandiks pakutakse eri sorti sinke ja vorste, delikatesskurke ning kastmeid. Rakleti õnnestumises on kõige tähtsam juust – et see hästi sulaks, peab juust olema suure rasvasisaldusega ning selleks on neil poes saadaval spetsiaalne rakletti juust.
Selleks et saada tõelist maitseelamust, siis tuleb järgida mõningaid reegleid. Näiteks juustu ei või ilma kartulita süüa, vaid alati tuleb võtta tükike kartulit, siis juustu ja selle kõrvale võib hammustada suitsusinki, marineeritud sibulat või -kurki või lihtsalt salatit (see oli meie tänane valik).

Wednesday, May 16, 2012

Project "Tiffany"

Üks "sad case"...
Lugu algas sellega, et eelmise aasta augustis müüdi siit tallist potentsiaalne kolmvõistlushobune Tiffany, kes juba ka edukalt võistles, ühele noorele tütarlapsele. Kaks nädala helistas see, et hobune on täitsa hullunud, kuna seal olid mingid kärbsed, kes ronivad saba alla ja hammustavad. Tiffany ei kannatanud neid üldse välja. Janet (ehk siis selle talli omanik siin ja müüja) pakkus välja, et tüdruk tooks hobuse tagasi ja nad maksavad raha tagasi. Millegi pärast aga asi viibis. Janet küll pakkus, et ei maksaks viivitada, kuna kõike võib juhtuda. Tükk aega polnud tüdrukust midagi kuulda ja siis ükspäev ta helistab, et hobune oligi ennast vigastanud põlveõndlast. Röntgen näitas hiljem täitsa kildusid seal (?). Vahepeal detsembris sai tüdruk ka ettekavatsemata lapse (ei mingit imestamist siinkohal). Nüüd siis paar nädalat tagasi helistas tüdruk jälle ja ütles et nad kolivad ja ei saa hobust pidada. Loomulikult ei ole Janet enam nõus maksma tagasi kogu raha selle hobuse eest kuna väärtus on tõsiselt langenud. Nüüd siis ongi hobune tagasi siin ja on elanud paar nädalat karjamaal ning kosunud. Tagasitulles oli ta kaotanud kogu oma lihaskonna ning karv oli tuhm. Selline siis lühikokkuvõte sellest lood.
Preagu töötan selle kallal, et saaks talle peagi selga ronida ja hakata ta lihaseid jälle üles töötama ning kui jalg kannatab, peaks ta olema suuteline jälle kolmevõistlust tegema... see siis minu projekt - Tiffany ülestöötada. Eks näis, mis sellest tuleb ja ehk hoian ka teid kursis...

Sunday, May 13, 2012

Esimene nädal

Niisiis... kohe on läbi saamas minu esimene nädal siin Prantsusmaal. Minu väljakutseks oli maanduda siin  http://web.muschamp.com/plain_web/start.do?SCRIPT=YES#start
Kokku on siin hetkel mingi 25 hobust ja enamused on trakeenid... tippklassi trakeenid. Eile käisime mingil kohalikul koolisõidu võistlusel kahe hobusega ja meie hobused said päris head tulemused. Rhonda, kes tuli tegelt töösse alles eelmise aasta septembrist peale 4 varsa tootmist, sai lausa 1. koha ning 71 punkti. Janet, omanik, oli megarahul. Isegi mina sain aru, et test mida ta sooritas oli tõeliselt kaunis. Ka meie ratsanik Becky (Austraaliast) on päris tasemel. 
Küsite, mida mina siis teen siin? ... noh kõike, mis puudutab hobuseid. Praegu olen siin järjest igapäevaselt 3-5 hobust kordetanud (noored, kes alles on sadula alla tulnud, kui elasid vahepeal koplis ja nüüd vaja uuest ratsutama hakata). Teinud tutvust nelja noore aastase säluga (2 mära, ruun ja täkk). Üks märakene, Symphany oli väga arg ja skeptiline inimeste suhtes, aga olles temaga siin selle nädala jooksul iga päev suhelnud karjamaal, siis täna kui oli vaja nad teisele karjamaale viia, siis õnnestus mul talle päitsete pähe panemine lihtsalt suurepäraselt. Olenemata sellest, et Fran (Argentiina noormees, kes õpib agrikultuuri) oli veendund, et teda pole võimalik kinni saada. 
Aga mis mis ma ikka oskan öelda... lahe on ja soe on. Eile sain täitsa päikesepõletuse näkku :( ... siit moraal, ikka tuleb igaks juhuks igal hommikul päikesekreemi panna peale. 
Siia lõppu üks pilt siinsetest elanikest. Kokku on neid kolm... Taani dogid. Nemad on põhjus, miks Samurai istub kodus, Hiiumaal...

Hobuste nimed, kelle olen selgeks õppinud: Harmony, Rhianna, Rhonda, Rosa, Petit Poi, Hercule, Esprit, Christie, Tiffany, Holliwood, Symphany, Aquila, Morgan, Bijou, Rap, Dunkirk, Olga, Pee Wee ja koerad: Katie, Dalilaa ja Floyd

Kuninglik linn Loches

Kuningate residents
Olen laisk ja ei viitsi ise kirjutada. Leidisin juhuslikult internetist täpselt minu kogemusi kirjeldava postituse Reelika poolt. Loodan, et ta ei pahanda, kui suunan teid sinna lugema kohast, kus ma üleeile käisin ja mida nägin. Samuti on tal seal fantastiline galerii. Minu oma ei küündi sinna lähedalegi, kuna pildistamiseks on mul ainult mu telefon :( ... see pilt küll on minu pildistatud siin.

Niisiis, klikka lingil ja saad teada: http://supervinkel.wordpress.com/2011/03/29/loches/


Lisan ainult veel juurde, et maksin selle kogemuse eest €7,50 ja see oli väärt igat senti ja rohkemgi veel.

Thursday, May 10, 2012

Hommikukülalised

Mõni päev tagasi oli mul külaline trepi peal...

... ja järgmisel hommikul oli metsajänku, aga temast sai filmistaar.

Wednesday, May 9, 2012

I BELIVE I CAN FLY, I BELIVE I CAN TOUCH THE SKY...


Hiiumaa linnulennult
ehk ma usun, et ma saan lennata, ma usun, et ma saan puudutada taevast... Ja seda ma tegingi 6.mai hommikul, kui lennuk tõusis Tallinna lennujaamast taevasse ja kõrgemale pilvedest. Mis ootab mind ees? Ei tea... Loodetavasti midagi suurt ja ilusat...
Tervitan taas Prantsusmaad. Peale seda kui ma viimati lahkusin Prantsusmaalt, olen ikka ja jälle mõtisklenud ja unistanud, et tahaks tagasi tulla. Lõpuks sai see karm otsus tehtud, et jätta kodumaa ja minna otsima uusi väljakutseid võõral maal. Kaalusin päris mitmeid riike, aga miski ikka tõmbas mind Prantsusmaa poole.
Pariis
Kell 9:40 maandusin Pariisi CHG lennujaamas. Rahvas kõik plaksutas, kui lennuki rattad maad puudutasid ja mina naeratasin... kohal J ... Siis oli vaja mul leida TGV kiirrong, et edasi sõita Toursi suunas. Selle otsimiseks kulutasin ka üle tunni aja vist. Lõpuks avastasin,  et rongijaama saab lennujaama süstikuga. Kuna mul oli rongi väljumiseni mõni tund aega, siis otsustasin seda aega kasutada ja käia Pariisi sees ka ära. Selleks läks otse rong samast jaamast. Pileti sai osta automaadist ning maksis see midagi 9€ kandis. Sõit kestis täpselt 35 minutit. Korra õnnestus vilksamisi ka Eiffeli torni näha. Kolasin nautuke vanalinna moodi kohas ringi. Vähemalt ehitised olid päris vanad ja ajaloo hõngulised... ja siis tagasi lennujaama poole. Peaaegu oleks kuhuglie mujale põrutanud, aga üks vana hakkas kahtlustama, nähes mu suurt kohvrit, et ehk ma tahan lennujaama minna ning tiris mu viimasel momendil valelt rongilt maha :P Õige rong tuli alles 5 minuti pärast ;) ... Kõigest hoolimata jõudsin ikka kohale oma sihtpunkti.
Nüüd olengi siin paar päeva kohal olnud ja tunne on lihtsalt fantastiline. Muidugi on võimalik ka see, et lihtsalt uus ja huvitav. Esimene päev möödus suurepärases päikesepaistes ja 26 kraadises soojas. Kõik on nii roheline siin.